Tartu – kas eestvedaja või järelsörkija?

TARTU POSTIMEES

Tartu – kas eestvedaja või järelsörkija?

Autorid: Teele Arak, Tanel Tein, Meelis Pastak

Avalikustasime eelmisel nädalal veebilehe tartueest.ee, milles pakume välja tee innovaatilisema Tartu poole. See on Arena Tartu ja perekeskuse kontseptsioon.

Tartule on sellist mõjutajat nagu Arena suurhall väga vaja, sest sellele on olemas nõudlus ning Tartu koos Lõuna-Eestiga vajab lisaks ERMile ja Ahhaale uut ühist majakat, et Eestis ja maailmas nähtavad olla.

Mugavustsoonis Tartu

Eesti siseturism on muutunud ülimalt konkurentsitihedaks ning tähelepanu nimel käib kõva võitlus. Samasugune konkurents käib sellegi nimel, et ennast rohkem näidata ka väljaspool Eestit. Kurb on tõdeda, aga tänane Tartu on ainuüksi Eesti konkurentsis võitlusest justkui kõrvale jäänud – teised linnad on trumbid oma tasku pistnud.

Võtkem kasvõi Pärnu. Pärnu tugevuseks on suvepealinna tiitel, rohked spaad ja konverentsiturism. Suur pluss pärnakatele on ka tulevase Rail Balticu vahepeatus. Kui tõeks saavad signaalid Pärnu lennujaama ja Tallinn-Pärnu kiirtee ehituse teemadel, siis olgem ausad, sellised arengud teevad kadedaks.

EAS avalikustas hiljuti seitse projekti, mille arendamist miljonitega toetatakse. Läänemaale Dirhamisse tuleb ookeanikalade akvaarium, Põltsamaale planeeritakse kosmoseparki. Need ja veel viis perekeskust on turismiatraktsioonid, millega soovitakse Eestisse tuua aastas 270 000 lisaturisti.

Miks ei ole nende hulgas Tartus sündinud ideid? Tulevased keskused on uudsed ja interaktiivsed – ilmselgelt liiguvad (sise)turistid sinna. Mille arvelt? Tartu arvelt, sest meil ei ole midagi samaväärset täna vastu panna. Miks?

Vaatame tõele näkku, Tartu käib paljuski sissetallatud rada. Kutsume inimesi ülikooli- ja muuseumilinna, ent samas ei suuda neile pakkuda piisavalt tänapäevaseid võimalusi. Meil ei ole peredele pakkuda linna ja erasektori poolt läbimõeldud ühist meelelahutusprogrammi, sest täna seisab iga asutus iseenda eest. Samuti puuduvad meil ruumid, mis vastaksid näiteks 1000+ osalejaga konverentsikorraldaja vajadusele. Me ei suuda võõrustada suurkontserte. Sarnast loetelu võiks jätkata.

Järelikult Tartul on, kuhu ühiselt edasi arenenda. Arena Tartu ja perekeskuse läbi on meil potentsiaal saada Eesti üheks innovaatilisemaks linnaks, katta üheaegselt meelelahutus-, teadus-, spordi-, konverentsi- ja kultuurivaldkonnad, võtta trumbid enda kätte ning olla innovatiivne eestvedaja, mitte järelsörkija.

Kui Tartu Ülikool omab ambitsiooni olla innovaatiliselt arvestatav tegija tippude hulgas, siis järelikult ka siin ei tohiks linn pealtvaataja rolli võtta, vaid antud kooslused peavad täiendama ja toetama teineteist oma arengutes ning eeldatav progress on hoopis jõulisem ja kvaliteetsem!

Tartu vajab paremat turundamist

Tartu peab hakkama ennast palju paremini turundama – ja seda laiemalt kui vaid ülikooli- ja teaduslinn. Et Eestis ja maailmas jõuliselt silma paista, vajame linnana visioone, mis kergitaksid silmapaare ning paneksid inimesi Tartust rääkima. Me vajame ka visionääre ning julgeid otsustajaid. Keskpäraseid asju ei ole mõtet teha.

Kaasavas eelarves oma hääle Arena Tartu projektile andnud tuhanded tartlased soovisid, et Tartu uus visioon peaks olema maailmas ainulaadne kahetasandiline multihall ja perekeskus.

See oleks edulugu, mis elavdaks Tartu linna arengut, sealhulgas turismi, transpordiühendusi, ettevõtlust ja linna turundust. Olla maailmas milleski esimene on tohutu potentsiaal ja seda eelkõige väikelinnale nagu Tartu.

Ilma multihalli ja perekeskuseta jätame vabatahtlikult oma trumbid Tallinnale, sest kus mujal on võimekus mahutada sisetingimustes suurkontserdi pidamiseks Eestis mitu tuhat inimest. Me peame astuma sammu, et suursündmused Tartusse tuua, mitte neid ruumipuuduse tõttu käest laskma.

Pool miljonit eurot ühe päevaga

Arena Tartu on ambitsioonikas ja suur projekt, seepärast tuleb selle elluviimiseks võtta eeskuju maailma parimatest praktikatest.

Skandinaavia kogemuse kohaselt jätab kuus inimest kümnest suurürituse toimumisel linna ligi kakssada eurot (hotellid, restoranid, transport, kaubandus jne). Tartu kontekstis tuleb numbrid kohandada vastavaks meie kultuuri- ja ettevõtlusruumile. Sama valemi järgi tooks 5000 külastajaga üritus linna kaudset tulu 630 000 eurot. Ehk üks suure kaliibriga üritus jätaks Tartusse ca pool miljonit eurot. Ja seda ühel päeval!

Mida see tähendab? See tähendab suuremat tulubaasi Tartu ettevõtjatele ja nõudlust ettevõtetele, mille kaudu saab suurendada olemasolevate töötajate palkasid ning võtta tööle ka uusi inimesi. See tähendab uusi Tartu linnakodanikke. See omakorda tähendab suuremat maksude laekumist linnakassasse. See oleks areng, mida Tartu väärib.

Kahanev Tartu

Oluline teema, mille pärast Tartu peab julgemalt tegutsema, on ka linna elanikkonna vähenemine.

Ülikoolilinnana on meie üks suurimaid väärtusi üliõpilased. Me ei tohi võtta neid iseenesest mõistetavana, sest vastasel juhul nad lahkuvad pärast õpinguid paremaid elu- ja töövõimalusi otsima.

Igal aastal lõpetab ülikooli umbes 2500 õpilast, neist 70% lahkub pärast õpinguid Tartust. Üliõpilased kui tulevased tartlased libisevad meil käest. Seepärast ongi oluline panustada elukeskkonda, pakkuda mitmekülgseid töö- ja meelelahutusvõimalusi, et neil oleks soov siia jääda.

Ainuüksi selle protsendi parandamiseks peame avardama Tartu tööturgu, parandama meelelahutusvõimalusi, tagama lennu- ja transpordiühendused maailmaga ning turundama Tartu linna veel aktiivsemalt nii Eestis kui ka välismaal.

Arena Tartu ei ole võluvits, mis parandab kõik Tartu vajakajäämised, kuid kindlasti loob see uue visiooniga võimalusterohkema Tartu.

Raadi kui innovatsioonilinnak 

Meie visiooni kohaselt võiks Arena Tartu ja perekeskus kerkida Raadile, millel on potentsiaali areneda 21. sajandi linnaosaks. Kui ERMi uus hoone kõrvale jätta, on Raadi oma võimaluste poolest täna veel üpris elutu piirkond. Arena Tartu ja perekeskus tooks sinna elu.

Rahvusvahelised näited tõestavad, et linna elututesse piirkondadesse ehitatud hallid on päästikuks ümbruses oleva taristu ja kogu linnaruumi arenguks. Suurhallid kasvatavad reeglina ka piirkonna kinnisvarakruntide väärtust. Lisaks meelitavad sellised piirkonnad elanikke end Tartuga ametlikult siduma ehk tõuseb ka linnakodanike arv, kes toovad linnakassasse maksutulu.

Meie nägemus ei ole luua vaid Arena Tartu, vaid arendada Tartut nii, et sellest saaks lähipiirkonna innovaatiliseim linn ja Raadist innovatsioonilinnak.

Tartul on juba praegu suur IT-võimekus, mille läbimõeldud kasutamine aitaks meil maailmas silma paista. Mõelgem näiteks, kui Raadil oleks liikumisanduriga tänavavalgustus ning elamukruntidel sõidaksid ringi linna palgal mururobotid. Need oleksid sammud innovaatilisema linna suunas, mis aitaksid meil tutvustada Tartut kui linna, mis on small, smart but global.

37 miljonit eurot

Visioon Raadi linnakust on ahvatlev ja innovatsioon müüb, ent selle loomine maksab. Linnaosa on muidugi oluliselt suurem kui sinna kavandatav Arena hall, kuid just see hall oleks selle linnaku kese, mis lükkaks sisse kogu linnaosa arengu. Ausalt öeldes, kogu linna arengu.

Maailmas ainulaadse mitmetasandilise multifunktsionaalse halli arendamine läheb Mapri Ehituse OÜ eelarvestamise järgi maksma ca 37 miljonit eurot.

On selge, et praegu ei ole veel olemas reaalset raha halli ehitamiseks, kuid oleme püüdnud igas suunas astuda esimesi samme. Hall saab tulla mitme osapoole koostööna: linn, riik, erasektor, välisinvestorid. Samas on linnal oma osa – näiteks pool halli finantseerimisest – jaoks rahalised varud maana täiesti olemas. See maa asub sealsamas Raadil.

Vaja poliitilist kokkulepet

Et vajalik linna osa Arena eelarvest kokku saada, oleks praegu arutelu all olevasse Tartu üldplaneeringusse vaja teha muudatus. Praegu on üldplaneeringus Raadile ette pandud 10 hektarit elamumaad. Tegelikult võiks see olla suurem, pakume, et 15 hektarit elamu- ja ka ärimaad.

Enne aga, kui see maa ära müüa, peaks Raadil olema palju selgem visioon, mida me selle linnaosaga ikkagi teha tahame. Selge visioon ja Arena tulek tõstaks kindlasti selle maa väärtust. Hetke turuväärtus sellisele maatükile on ca 10-15 miljonit eurot. Toetudes Skandinaavia näidetele, kus peale linnahalli rajamist tõusid lähipiirkonna kinnivarahinnad viie-kuue aastaga ca 300%, võime ka Tartus vastu minna suurematele sihtidele.

Linnal tuleks siis realiseerida Raadil olev maa ja seda võimalikult kõrge turuhinnaga ning investeerida saadud tulu samasse piirkonda kerkivasse Arena ja perekeskuse ehitusse. See kõik aga vajab poliitilist kokkulepet, et anda Tartule uus hingamine. Usume, et see on saavutatav juba lähiajal.

Tartu kodanikud on sel teemal oma selge sõna öelnud 2015. aasta kaasavas eelarves. Nüüd on tulemas uus võimalus, toetada Arena ja perekeskuse – enamgi, kogu Raadi piirkonna ja selle kaudu kogu meie linna arengu – ideed veel tugevamalt selle aasta oktoobris tulevatel kohalikel valimistel. Tartu – small, smart but global.

 

 

ei ole vastuseid

Lisa oma kommentaar