Vaadakem Raadit kui tervikut, mitte kui kuhilat maatükke

Teele Arak, Tanel Tein, Meelis Pastak, Vahur Kalmre

Arena-projekti eestvedajad

Eesti Rahva Muuseum (ERM) hakkab valmis saama. Lähem ümbrus muuseumi ümber võtab ilmet. Üks koht Tartu linnas ja selle ääres saab jälle korda, lausa ilusaks. Kihvtiks, võib ka öelda. Linnavalitsus teeb omalt poolt ka ponnistusi, et Roosi tänav – tee südalinnast Raadile – oleks korras ja kena ning ka tänava lõpus oleva ERMi vääriline.

Kes aga täna mööda Roosi tänavat Raadi poole jalutab, näeb seal ka tühja maad, lagunevaid hooneid, võsa ja räga, vanu aiaposte, mullahunnikuid – kõike seda, mis tuletab meelde, et sellel maal pole justkui peremeest. Peremeest, kes hoolitseks, et paari kilomeetri kaugusel linna keskväljakust käiks elu, mitte ei valitseks võsa ja räga.

Tegelikult muidugi peremees on. Peremees on Tartu linnavalitsus.

Peremehel peaks olema ka selge idee, mida ta selle osaga linnast teha tahab. Seda enam, et ERM tekitab nüüd selle osa lõppu väga tugeva tõmbekeskuse, mille ümber – millest kesklinna poole – võiks lähitulevikus tekkida üks kõige enam arenev Tartu linnaosa. Võsa ja räga on justkui hoidnud seda linnaosa tänaseni vaba, et meie, linnakodanikud, paneksime nüüd pead kokku ja otsustaksime, mida me seal näha tahame. Otsustaksime kõik koos, mitte mõni üksik (või kaksik) kusagil kabinetis, kuhu valgus ei paista.

Muidugi ei saa öelda, et linnal ehk Tartu linnavalitsusel seda ideed üldse ei oleks. Selle piirkonna kohta kehtib Puiestee, Kasarmu, Roosi ja Vahi tänavaga piirneva ala detailplaneering, mille Tartu volikogu kehtestas juba 2010. aastal.

Paraku on aeg edasi läinud ning mitmest ideest, mis sellel detailplaneeringul veel kirjas, on tänaseks loobutud või ei ole need kuigivõrd reaalsed. Nüüd aga on linnavalitsus võtnud nõuks seda konkreetset piirkonda ning ka sellega külgnevat piirkonda (meie mõistes Raadit) tükkhaaval pakkuma ja laiali jagama hakata. Juba on räägitud jalgpallistaadonist, juba turismi- ja meelelahutustegevusi arendavast projektist (kinnistud Roosi 83 pindalaga 30 447 m2 ja Roosi 84 pindalaga 14 612 m2).

Linnavalitsus on kohalikus ajalehes jõudnud ka väita, et kindlasti on maailmas palju ideerikkaid inimesi, uute ideedega soovib linn panna Raadi elama. Niimoodi aga, kui ükshaaval pakutakse maatükke, võib korda saada ja mingil määral ka elama hakata see konkreetne maatükk, kuid tervik – terve Raadi – teps mitte.

Arvame, et perspektiivika Raadi selline tükkhaaval laiali jagamine on lühinägelik ja ei ole õige.  Kusjuures kõnealusele meelelahutus- ja turismitegevusi arendavale projektile pakutakse lausa kuni 30 aastast hoonestusõiguse tähtaega hoonestaja jaoks ülisoodsatel tingimustel. Seda piirkonda tuleks uues olukorras vaadata kui tervikut, töötada see piirkond uute ideede valguses tervikuna läbi, kaasata selleks linnaelanikke ja linnas tekkinud organisatsioone – teha sellele piirkonnale justkui restart.

Restardi all mõtleme terve kõne all oleva maa-ala uuesti planeerimist, läbimõtlemist ning terviklikku lahendust. Peale uue planeeringu kehtestamist tuleks korraldada võimalikult kõrgel tasemel tasustatud arhitektuurikonkurss alale kui tervikule, mis oma visuaalse jõu ja lennukusega annaks tulevikus potentsiaalsetele huvilistele täpse pildi ning ettekujutuse, milline Tartu uusim ja innovatiivseim linnaosa välja nägema hakkab.

Muidugi, linnavalitsuse tegutsemist võib ka mingil määral mõista. Lisaks sellele, et ERMist saab vägev tõmbekeskus, tekitab ERM ka jõulise surve see piirkond ometigi korda teha. Piinlik on ju vaadata, kui suur vastuolu on stiilse ja korras ERMi ja selle ümbruse ning sealt südalinna poole jääva korratuse vahel. See vastuolu näibki linnavalitsusele peamiselt muret tegevat ning see mure paneb raekoja justkui ummisjalu tormama. Enne tormamist aga oleks vaja mõelda, mitte saagu mis saab maatükke laiali jagada.

Nüüd juba rohkem kui aasta tagasi sündis ka idee Tartu Arenast – multifunktsionaalsest linnahallist, milleks sobib just see kõnesolev Raadi piirkond. Ja mitte niivõrd see detailplaneeringu järgi tagumine maatükk kohe vastu uut ERMi , vaid pigem selle piirkonna südalinna poolseim krunt, millele praegu on detailplaneeringusse kirjutatud „riigi või kohaliku omavalitsuse asutus“.

Nii oleks Tartu Arena justkui vahepunkt südalinna ja uue ERMi vahel, mis looks loogilise telje nende kolme tõmbekoha vahel.

Plusse, mis see koht uuele linnahallile annaks, on veel mitmeid. Näiteks looks koht südalinnale lähemal paljudele inimestele võimaluse ja soovi tulla hallis korraldatavatele üritustele jalgsi või jalgrattaga – vähendades sellega autode hulka ning, mis pole samuti vähetähtis, arendada jalgsi käimise ja rattaga sõitmise kultuuri meie linnas. Raekojast vaid ühe kilomeetri kaugusel asuv linnahall, mille üheks sisuks peaks kindlasti saama konverentside korraldamine, looks võimaluse seda teha koostöös südalinnas asuvate söögi- ja puhkekohtadega, ka hotellidega, sest siis ei asuks konverentsipaik mitte üksi ja eraldi kusagil linna ääres, vaid linna sees.

Aga tulgu see uus linnahall, Tartu Arena, selle piirkonna algusesse või lõppu, oluline on näha seda linnaosa – telge südalinnast ERMini – tervikuna.

See piirkond võiks olla perspektiivikas veel ühes mõttes. Kuigi olemasolevas detailplaneeringus on sinna kavandatud küll ka kortermajade krunt (14 122 m2) , võiks elamiseks mõeldud ala olla tunduvalt suurem. Sellel oleks mitu mõtet. Esiteks see, et nii tekiks vägagi atraktiivsesse linnaossa ka elanikke, seega ei ole linnaosa tühi ka õhtuti. Nii saaks linn endale juurde kodanikke, kes praegu peavad oma kodu ehitamiseks liigagi tihti vaatama ümber linna asuvate valdade poole. Raadi võiks saada just elamiseks ideaalseks piirkonnaks – mõnes mõtte justkui omaette olev, kuid teises mõttes vaid kukesammu kaugusel südalinnast.

Teiseks annaksid sinna piirkonda tekkivad elurajoonid piisavalt toetust ka linnakassasse, nii kruntide müügist kui ka linnaelanike maksudest. Sellest rahast saaks aga finantseerida juba sinna piirkonda planeeritavaid ühiskondlikke objekte, nende hulgas ka Tartu Arenat. Juba ainuüksi uus visuaalne arusaam sellest linnaosast kui tervikust – rõhutame veelkord, südalinna ja ERMi vahel! – tõstaks maa hinda vähemalt kahekordseks kui mitte rohkem.

Linn peab olema suunanäitaja ja kaasaja tänapäeva ühiskonnas. Ei saa öelda, et linn seda seni üldse ei ole – on ju linn kaasava eelarve kaudu saanud elanikelt tagasiside, et Raadile on vaja uut linnahalli.  Selle teostamiseks võiks linna poolt kastist välja mõtlemine olla Tartu uus siht.

Selline tervikidee nõuabki mõtlemise muutust. Muutust selles mõttes, et linnavõim ei ole pelgalt vaid detailplaneerigu kehtestaja ning hiljem kruntide jagaja, vaid sekkuks palju otsesemalt ühe piirkonna arengusse, seda planeerides, seda kujundades, seda ise ka arendades. Olles eestvedaja algusest lõpuni, ja veel kauemgi. Olles peremees.

Raadi arendamise potensiaali arvestades ei tohi Tartu linna eesmärk piirduda sellega, kuidas võimalikult mugavalt korraldada vahetult Roosi tänava, see tähendab ERMi tee äärde jäävate kinnistute korrastamine. Andes üksikud kinnistud üle praegu välja kuulutatud ideekonkursi tingimustel vabaneb linn küll tüütust peremehe kohustusest, kuid kindlasti ei ole see mõistlik Raadi kui terviku arengu seisukohalt. Ega ka majanduslikus mõttes.

Raadi piirkond on perspektiivikas vaid tervikuna. Selle ühe osa avalikuks kasutuseks arendamist saab finantseerida teise osa turuväärtusega võõrandamise abil. Tükeldamine on vaid lühinägelik lahendus, mis ei teeni linnaelanike huve ega ka kaasava eelarve hääletusel linnale otse väljendatud linnahalli ehitamise soovi.

Raadi ideekonkurss kuulutati välja 23. mail ning ideede esitamise tähtajaks on 20. juuni – needki kuupäevad näitavad, et linnavalitsus tormab. Tormab lausa ummisjalu.

Vähemaga kui kuu ajaga ei ole võimalik jõuda hea idee leidmisest selle vormistamise ja esitamiseni. Seetõttu jäävad isegi ideekonkursi kruntide puhul paljud head algatused kaalumata. Arvestades seda ning lisaks kogu protsessi ümber üles kerkinud kahtlustusi, on ainuõige tee ideekonkursi peatamine vähemalt selle aasta sügiseni.

Et Raadi piirkond Tartule (ehk meile kõigile!) kõige sobivamalt ja otstarbekamalt välja arendada , peab selle piirkonna üle arutlemise uuesti tõstma sahtlist – või peaks nüüd juba ütlema, et pimedast kabinetist pimeda laua alt – välja lauale ja raekojast hoopis välja ning algatama uue arutelu, mida linnakodanikud sooviksid selles piirkonnas näha. Küsida uuesti: missugune oleks meie kõigi meelest Raadi ehk piirkond südalinnast uue Eesti Rahva Muuseumini.

1 vastus lisatud

  1. Tiina 16/05/2017 Reply

    Vaatamata sellele see kindlasti toimib. Olen varasemate suurprojektidega kokku puutunud ja näen potentsiaali.

Lisa oma kommentaar