Vastukaja: lennukaid ideid alla surudes laseme Tartul provintsistuda

Vastukaja 26. mai Tartu Postimehes ilmunud kirjutisele «Alustada tuleb koolidest, teedest, spordihallidest ja laululavast», milles Toomas Kalmus selgitas valimisliidu Tartu Heaks seisukohti eelseisvate kohalike valimiste valguses.

Just lennukad ideed viivad Tartut edasi

Toomas Kalmus valimisliidust Tartu Heaks ütleb oma lehelugu alustades, et Tartus on alati suurelt unistatud, kuid järgnevas püüab mõndagi unistust maha teha. Tema meelest on ka Arena Tartu idee liiga suur, ta nimetab seda koguni valijate pimestamiseks. Isegi jalgrattateed liigituvad tal säravate pimestajate hulka.

Kalmus arvab, et linnahalli Arena asemel tuleks tähelepanu pöörata lagunevale laululavale. Tegelikult ei tohiks üks välistada teist.

Laululava ja sealse piirkonna pidev kasutuselevõtt peaks olema iseenesest mõistetav. Ja mitte üheksaks kuuks aastas, nagu tahab Kalmus, vaid aastaringselt. Kuid miskipärast pole see siiani hästi õnnestunud. Aastaid on katsetatud, kuid seis on endiselt üsna nutune. Loomulikult tuleks laululava korda teha, kuid vaevalt, et sinna saab kunagi tuua maailma tasemel kontserte – arvestagem meie kliimaga –, kindlasti aga mitte rahvusvahelisi konverentse ja spordivõistlusi.

Seda aga, mis laululaval on võimatu teha, tahab just Arena meeskond Tartusse tuua – nii olen mina mõistnud nende püüdlusi. Just seda saaks nimetada lennukaks ideeks, mis on ju väga positiivne.

Tuleks ju endalt küsida, kas jäämegi kokku klopsima lagunevaid teid ja hooneid või tahame teha ka midagi korralikku, kaasaegset, midagi niisugust, mis tooks meie linnale kaasa tuntava arenguhüppe. Ma ei väida, et teed, koolimajad ja laululava tuleks unarusse jätta, aga kindel on ka see, et me ei liigu iial edasi, kui me ei julge mõelda ja tegutseda suuremalt.

Tartul võiks olla rohkem ambitsioonikust, julgust ja tahtmist, kui valimisliidu Tartu Heaks esindaja loost välja paistab. Tartu ei tohiks leppida esindushallina (iseloomustus Kalmuse loost) A. Le Coqi spordimajaga, kus on raske korraldada ka rahvusvahelisi spordivõistlusi, muudest üritustest rääkimata. Visa halli remont kõlab lausa närutamisena. Linnal, kui kehval omanikul, tasuks kaaluda selle spordihoone müümist erakätesse. Kui kellelgi on üldse huvi sellise käest lastud ja kindlasti väga ebaökonoomse ehitise vastu.

Arena idee erineb neist ka sellepoolest, et Arena meeskond ei räägi ainult ühest majast, vaid kogu piirkonna arengust. Raadi, Tartu ja Lõuna Eesti arengust tervikuna. Just nii tulebki mõelda.

Tartu ei tohiks provintsistuda. Eesmärk peab olema, et linn tervikuna areneks, muutuks atraktiivsemaks, linna elanike arv kasvaks, siis kasvaks ka linna tulubaas. Kõige selle tarvis aga on vaja julgeid ideid, mitte aga lükata neid kõrvale pisikese mõttega, et selle asemel oleks parem teha korda laululava WC juurde viiv trepp, nagu pakub Toomas Kalmus valimisliidust Tartu Heaks.

Kindlasti väärib Arena Tartu idee edasiminekut. Loomulikult ka kõikvõimalike spetsialistide kaasamist, et saada täpselt teada, kuidas ja mis tingimustel selline suurprojekt linna saada. Seda ootaks juba Arena eestvedajatelt.

Ilmselt  tundus paljudele kunagi ka ülikooli ja Vanemuise just Tartusse ehitamine majanduslikult ehk mitte kõige mõistlikum, vajalikum ja kindlasti oli ka tookord linnas pakilisemaid väikeseid asju. Hea, et siin linnas on olnud julgeid kodanikke. Neid vajame ka nüüd.

Allan Räim,

tartlane, osaühingu Ruut Disain juht

1 vastus lisatud

  1. Rein Kihva 26/06/2017 Reply

    Nän Tartu arengut tunduvalt tumedamates toonides, ja just nimelt provintsistumist. Ideed on vägagi lennukad, kuid ka vägagi ulmelised. Unistada võib kõrgelt, aga vaja jääda siiski reaalsuse raamidesse. Lollilegi on selge, et Tartu Tallinn maantee möödasõidu teede ehitusega nullitakse aasta kümneteks ära selle neljarealiseks ehitamise. Lennuühendus pigem kiratseb, ja on nullilähedane. Euroopa suunas liikumine aga praktiliselt puudub, või seda ainult ringiga läbi Tallinna. Ja kes on huvitatud Tartust, kui siia pääs keeruline? Tänapäeva, mugav inimene, liigub vaid sinna, kuhu saab lihtsalt kohale. Pean suuresti süüdlaseks Reformierakonna juhitavat linnavalitsust koos linnapeaga. Suuresti oleks lahendanud ja Tartu maailmale lähemale toodud, kui linnaisad oleksid ühegi sõna öelnud RailBaltika toomisel läbi Tartu. Kuid nad vaikisid, ja nüüd pajatada arengust…… Selge, et oldi endise valitsuse kuulekas teener, kuid nüüd ma küll ei näe edasist arengut. Proovige sõita näiteks Riiga. Paras enesepiinamine, kuna pole raudteeühendust, lennuühendust, bussiliinid läbisõitvad, autoga vägagi viletsas olukorras maantee Lätis. Inimesed liiguvad ikka sinna, kuhu lihtne ja kiire pääs. Linnaelanike arv pole küll eriti langenud, kuid seda tänu rahvaga toitvad tihedalt asustatud lähikond. Kuid ka see ei suuda Tartut enam kaua elanikega toita. Loomulikult on sellest kõigest kahju, kuid süüdi selles vaid linnavalitsus, kellel oleks märkimisväärne sõnajõud siiski olnud.

Lisa oma kommentaar